```html

Paljud kaubamärgid alustavad oma lugu uue toote ideest. ho-fi® lugu algas teisiti – Läti metsast, teadlastest ja küsimusest: mida väärtuslikku on võimalik kuuseokastest saada?

Vastust sellele küsimusele on otsitud aastakümneid.

Läti Riiklikus Metsateaduse Instituudis „Silava“ on uuritud okaspuude rohelist biomassi, selle keemilist koostist ja võimalusi saada okastest bioloogiliselt aktiivseid looduslikke aineid. Nende uuringute põhjal on loodud mitmeid reaalseid tooteid ja tooraineid, sealhulgas Ho‑Fi tervisejook, polüprenoolid, Silvasept tooted, okaste eeterlikud õlid, klorofülli-karoteenipasta ja naatriumklorofülliin.

„Silava“ lõi teadusliku ja tehnoloogilise aluse, AS „Biolat“ arendas välja tootmise ning everlab® jätkab seda Läti teadmiste pärandit tänapäevaste toodete kujul.

Miks on „Silava“ roll nii oluline?

LVMI „Silava“ ei ole tootebränd ega toidulisandite tootja. See on Läti metsateaduse ideede, uuringute ja rakenduslike arenduste keskus.

Instituudi teadlased ei käsitlenud okkaid pelgalt metsatööstuse kõrvalsaadusena, vaid keeruka ja väärtusliku loodusliku toorainena.

Okastes ei leidu ainult klorofülli. Need sisaldavad ka:

• polüprenoole;
• karotenoide;
• fütosteroole;
• eeterlikke õlisid;
• provitamiiniühendeid;
• muid taimseid ekstraktiivaineid.

Peamine ülesanne oli mõista, kuidas neid aineid eraldada ja säilitada sellisel kujul, et neid saaks kasutada toodete valmistamisel.

See on palju keerulisem kui okaste lihtne purustamine või pressimine.

Maailmatasemel fakt Lätist

Üks üllatavamaid fakte Läti metsateaduse ajaloos pärineb 1957. aastast.

Sel aastal rajati Inčukalnsi metsatööstusettevõttes maailma esimene okkaekstraktide tehas bioloogiliselt aktiivsete looduslike ainete saamiseks. Hiljem töötasid sarnased tehased ka Dundaga, Ugāle ja Strenči piirkonnas.

20. sajandi 1980. aastatel ulatus okastest valmistatud vitamiinijahu tootmismaht Lätis kuni 30 000 tonnini aastas.

See tähendab, et ajal, mil maailmas ei räägitud veel ringbiomajandusest, funktsionaalsetest toodetest ega täistsüklilisest töötlemisest, arendati Lätis juba tehnoloogiaid mittepuidulise metsabiomassi kasutamiseks.

See ajalugu on dokumenteeritud LVMI „Silava“ ülevaates mittepuidulise metsatooraine töötlemise kohta.

Okas on väike looduse labor

Puu väärtus ei peitu ainult selle tüves.

„Silava“ kogutud andmete kohaselt võivad okkad ja lehed moodustada ligikaudu 6–12% kogu puu biomassist. Traditsioonilise metsaraie käigus võib suur osa sellest ressursist jääda kasutamata.

Täistsüklilise töötlemise idee võimaldab vaadata okaste rohelist biomassi teise pilguga.

Ühest toorainest on järjestikuste tehnoloogiliste protsesside abil võimalik saada mitmeid väärtuslike ühendite rühmi – eeterlikke õlisid, klorofülli, polüprenoole, karotenoide, fütosteroole ja teisi komponente.

Seetõttu on okaste töötlemise skeem selle loo mõistmisel üks olulisemaid:

kuuseokkad → esmane ekstrakt → väärtuslike ühendite eraldamine → konkreetsed toorained toodete valmistamiseks.

See selgitab ka Läti eelist. Meil ei ole üksnes metsaressurss, vaid ka aastakümnete jooksul arendatud teadmised selle läbimõeldud kasutamisest.

ho‑fi® klorofülliinijook on tuntud juba ammu ja võidab jätkuvalt uusi kasutajaid

Vedel klorofülliin on viimastel aastatel muutunud maailmas populaarseks hea enesetunde ja „rohelise eluviisi“ sümboliks. Ho‑Fi ajalugu algas aga palju varem.

„Silava“ 2012. aasta ülevaates on Ho‑Fi tervisejook nimetatud turule jõudnud toodete hulgas, mis loodi puude rohelise biomassi ekstraktiivainete ja teadusuuringute põhjal.

Samas dokumendis on nimetatud ka:

• toidulisandit „Polüprenoolid“;
• Silvasept karamelle;
• okaste eeterlikke õlisid;
• klorofülli-karoteenipastat;
• naatriumklorofülliini;
• muid toidule, kosmeetikale ja erinevatele tööstusharudele mõeldud tooraineid.

Kuna teadusasutus ei saanud selliseid turutooteid ise registreerida, registreeriti need tootjate, sealhulgas AS „Biolat“, nimele.

Koostöömudel oli seega selge:

LVMI „Silava“ teadusuuringud → tehnoloogilised arendused → AS „Biolat“ tootmine → valmistooted.

Tänapäeval on AS „Biolat“ everlab® emaettevõte ja toodete tootja. See tähendab, et seos ajaloolise okaste töötlemise oskusteabega ei ole pelgalt kaubamärgi lugu – see jätkub reaalses tootmises.

Teadusuuringud ei ole jäänud minevikku

„Silava“ ja AS „Biolat“ koostöö ei ole ainult ajalooline fakt.

2023. aasta juunist kuni 2025. aasta juunini viidi ellu projekt „Okaste rohelise biomassi täistsükliline töötlemine kõrge väärtusega tooraine saamiseks keemia- ja farmaatsiatööstusele“.

LVMI „Silava“ oli projekti juhtpartner. Projektis osalesid ka Läti Ülikool, AS „Biolat“, SIA „Gourmet Industries“ ja SIA „Skogssallskapet“.

Projekti eesmärk oli teha kuuseokaste rohelise biomassi põhjalik keemiline analüüs ja hinnata selle kasutusvõimalusi toidu-, keemia- ja farmaatsiatööstuses. XVII projekti kirjeldus

See näitab, et Läti okaste uurimine ei ole lõppenud peatükk ajaloos. Uuringud jätkuvad, ühendades metsateaduse, keemilise analüüsi, biorafineerimise ja tegeliku tootmise.

Looduslikust klorofüllist naatriumklorofülliinini

Looduslik klorofüll annab okastele rohelise värvuse ja osaleb fotosünteesis. Selle looduslik vorm lahustub aga peamiselt rasvades ega ole veekeskkonnas piisavalt stabiilne.

Selleks, et klorofülli saaks kasutada vedelas tootes, muudetakse see tehnoloogilise protsessi käigus vees lahustuvaks derivaadiks – klorofülliiniks.

Seetõttu ei ole naatriumklorofülliin lihtsalt „kuuseokkamahl“. See on looduslikust klorofüllist saadud ühend, mille vorm on kohandatud kasutamiseks vesilahuses.

Just selles etapis muutub tehnoloogia eriti oluliseks: tooraine valik, ekstraheerimisprotsess, koostise täpsus ja tootmise kvaliteedikontroll.

Mida tähendab kvaliteet antud juhul?

Läti kuuseokastest saadud klorofülliini kvaliteedist rääkides ei tohiks väita, et kuuse päritolu tagab automaatselt tugevama toime inimorganismile kui teised klorofülliini lähteained.

Kvaliteedi kujundavad siin kontrollitavad tegurid:

• teadaolev taimeliik – harilik kuusk ehk Picea abies;
• kohalikku päritolu okkatooraine;
• pikaajaliselt arendatud töötlemistehnoloogia;
• teadlaste ja tootja koostöö;
• täpselt määratletud valmistoote koostis;
• jälgitav teekond toorainest tootmiseni.

Just jälgitavus ja teadmiste järjepidevus eristavad tõelise teaduslooga toodet lühiajalisest heaolutrendist.

Kuidas on see lugu seotud „rohelise verega“?

Klorofülli nimetatakse mõnikord taimede „roheliseks vereks“, sest selle molekuli põhistruktuur sarnaneb inimese hemoglobiinis leiduva heemirühma struktuuriga.

Tegemist on siiski kujundliku võrdlusega. Klorofülliin ei muutu hemoglobiiniks, ei asenda verd ega transpordi ise hapnikku.

Läti kuuseklorofülliini eriline väärtus ei seisne väites, et selle molekul oleks inimverele lähedasem kui teiste taimede klorofüll. Selle väärtus peitub kohalikus päritolus, „Silava“ teadusuuringutel põhinevas aluses ja AS „Biolat“ tootmiskogemuses.

Läti teadus, mis jätkub everlab® toodetes

ho-fi® tumeroheline toon on toote kõige nähtavam osa. Selle taga peitub aga palju laiem lugu.

See algab Läti kuuseokastest, jätkub LVMI „Silava“ laborites ja teadusprojektides ning jõuab teaduslikust arendusest AS „Biolat“ tootmisse ja seejärel everlab® toodetesse.

Sama teadus- ja töötlemissuuna tulemusena on välja arendatud ka polüprenoole sisaldavad tooted, Silvasept tootesari ning teised okaspuude biomassist saadud toorained.

Seetõttu ei esinda everlab® tooted ainult Läti loodust. Need esindavad Läti võimet loodust uurida, mõista ja muuta see tänapäevaseks ning jälgitavaks tooteks.

Samal ajal kui maailm avastab klorofülliini uuesti heaolutrendina, seisab selle taga Lätis üle 70 aasta metsateaduse, tehnoloogia ja tootmise kogemust.

```