Roheline veri Läti kuuskedest: miks võrreldakse klorofülliini inimverega?

Zaļās asinis no Latvijas eglēm: kāpēc hlorofilīnu salīdzina ar cilvēka asinīm?

```html

Roheline veri Läti kuuskedest: miks võrreldakse klorofülliini inimverega?

Läti metsas ei ole vereringet samas tähenduses nagu inimorganismis. Molekulide maailma lähemalt vaadates ilmneb aga üllatav sarnasus: taimede roheline pigment klorofüll ja inimveres leiduv heemirühm põhinevad sarnasel struktuurilisel põhimõttel.

Just seetõttu nimetatakse klorofülli ja sellest saadavat klorofülliini mõnikord „roheliseks vereks“.

See ei ole meditsiiniline termin ega tähenda, et klorofülliin võiks verd asendada. Tegemist on kujundliku, kuid keemiliselt põhjendatud metafooriga kahe loodusliku molekuli kohta, mille põhistruktuur on sarnane, kuid ülesanded täiesti erinevad.

Lühike vastus: klorofülli ja inimese hemoglobiinis leiduva heemirühma aluseks on sarnane ringikujuline struktuur. Klorofülli keskmes paikneb tavaliselt magneesium, heemi keskmes aga raud.

Miks nimetatakse klorofülliini „roheliseks vereks“?

Inimvere punase värvuse annab hemoglobiin – valk, mis sisaldab rauarikast heemirühma. See aitab punastel verelibledel hapnikku transportida.

Taimede rohelise värvuse loob klorofüll. Selle molekuli keskmes paikneb magneesium ning selle ülesanne on püüda fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat.

Mõlema molekuli aluseks on sarnane tetrapürroolringi struktuur. Lihtsamalt öeldes on molekulide „karkass“ sarnane, kuid nende keskne element ja funktsioon erinevad:

  • klorofüll aitab taimel kasutada valgusenergiat;

  • heemirühm aitab hemoglobiinil hapnikku siduda ja transportida.

Teaduskirjanduses on kirjeldatud, et klorofüllil ja heemil on ühine biosünteesi eelühend – protoporfüriin IX. Just see molekulaarne sugulus on populaarse nimetuse „roheline veri“ aluseks. Uuring heemi ja klorofülli struktuurse seose kohta

Kas kuuseokastest saadud klorofülliin on inimverele lähedasem?

Kuuseokastes leiduv klorofüll kuulub samasse pigmentide struktuuriperekonda, mida võrreldakse inimese hemoglobiinis leiduva heemiga. Seetõttu võib ka Läti kuuseokastest saadavat klorofülliini kujundlikult nimetada „roheliseks vereks“.

Teadusliku täpsuse huvides on siiski oluline märkida, et kuuse päritolu ei muuda klorofüllimolekuli iseenesest inimverele sarnasemaks kui teistest rohelistest taimedest või vetikatest saadud klorofülli.

Läti kuuseklorofülliini eriline lugu seisneb hoopis kohalikus tooraines, pikaajalises okaste töötlemise kogemuses ja tehnoloogias, mille abil saadakse looduslikust klorofüllist kasutamiseks sobiv vees lahustuv vorm.

Kuuseokkast vees lahustuva klorofülliinini

Looduslik klorofüll lahustub peamiselt rasvades ja on vees suhteliselt ebastabiilne. Seetõttu muudetakse see klorofülliiniks – stabiilsemaks klorofülli derivaadiks, mis lahustub vees paremini.

Naatriumklorofülliin ei ole täiesti kunstlikult loodud roheline värvaine. See on looduslikust klorofüllist saadud ühend, mille omadused on tehnoloogilise protsessi abil kohandatud vesilahuses kasutamiseks.

ho-fi® koostises kasutatav naatriumklorofülliin saadakse Lätis kasvava hariliku kuuse ehk Picea abies okastest. LVMI „Silava“ materjalides on märgitud, et ho-fi® ja naatriumklorofülliini tehnoloogiline arendus põhineb Läti okaspuude mittepuidulise biomassi uuringutel. LVMI „Silava“ teave okaste töötlemise uuringute kohta

Mida teeb klorofülliin inimorganismis?

Siin tuleb „rohelise vere“ metafoor tõendatud faktidest selgelt eraldada.

Pärast tarvitamist ei muutu klorofülliin hemoglobiiniks, ei asenda rauda ega transpordi ise hapnikku. Praegu ei ole piisavalt kliinilisi tõendeid selle kohta, et klorofülliini tarvitamine suurendaks otseselt vere hapnikusisaldust või „puhastaks verd“.

Teadusuuringutes käsitletakse vees lahustuvat klorofülliini peamiselt seoses järgmiste valdkondadega:

  • koostoime oksüdatiivse stressi protsessidega;

  • teatud soovimatute ühendite sidumine seedetraktis;

  • soolestiku mikrokeskkonna ja ainevahetusprotsesside vastastikune mõju;

  • rakkude kaitsemehhanismid.

Paljud tulemused on seni saadud labori- või loomkatsetes, mistõttu ei saa neid automaatselt inimestele üle kanda.

Üks olulisemaid inimuuringuid viidi läbi piirkonnas, kus inimeste kokkupuude aflatoksiinidega oli tavapärasest suurem. Klorofülliini kasutanud inimestel täheldati konkreetse aflatoksiini põhjustatud DNA-kahjustuse biomarkeri madalamat taset. See võib viidata teatud molekulide sidumise mehhanismile, kuid ei tõenda organismi universaalset „detoksikatsiooni“. Randomiseeritud klorofülliiniuuring

Mida „detox“ tegelikult tähendab?

Inimorganismil on juba olemas keerukas puhastussüsteem, milles osalevad maks, neerud, soolestik, kopsud ja mitmed ainevahetusprotsessid.

Seetõttu ei tohiks klorofülliini kujutada vahendina, mis „loputab organismist välja kõik toksiinid“. Teaduslikult täpsem on rääkida konkreetsest mehhanismist: klorofülliin võib seedetraktis suhelda teatud soovimatute molekulidega enne, kui need jõuavad täielikult organismi imenduda.

See selgitus on vähem sensatsiooniline, kuid palju usaldusväärsem.

Läti kuuse vägi tänapäevases vormis

ho-fi® kuuseokastest saadava naatriumklorofülliini lugu algab Läti metsas ja jätkub teaduslikult välja töötatud okaste töötlemise protsessis.

„Roheline veri“ on kaunis viis kirjeldada looduses esinevat molekulaarset sarnasust. Klorofülliini tegelik väärtus ei seisne aga liialdatud lubaduses, et see asendab verd või puhastab organismi maagilisel viisil.

See annab võimaluse kasutada igapäevaselt Läti kuuseokastest saadud vees lahustuvat klorofülli derivaati – kohaliku päritolu toodet, mille taga on pikk teadusuuringute ajalugu ja konkreetsed bioloogilise koostoime mehhanismid, mida jätkuvalt uuritakse.

```